Switchedi poolt avaldatud kümme ettevaatusabinõu, millega tasuks arvestada.
Ära jaga midagi
Mis puudutab internetti, häkkerid ja küberkelmid leiavad inimestest palju informatsiooni sotsiaalvõrkude kaudu, nii et hooletutel ja paranoilistel tasuks kogu oma profiil privaatseks muuta. Näiteks suured sotsiaalvõrgud Facebook ja Twitter muudavad võõraste eest andmete peitmise üsna lihtsaks. Ära unusta, et samas ei tohiks igale sõbranimekirja soovijale jaatavalt vastata, sinna peaks turvakaalutlustel kuuluma eelkõige inimesed, keda tunned reaalelus.
Kasuta tugevaid paroole
Tugeva parooli kaitsevõime sihikindla häkkeri vastu on neil päevil üsnagi vaieldav, sest ka keskmine lauaarvuti sisaldab palju andmetöötlusjõudlust. Väldi siiski lihtsaid paroole nagu lemmiklooma nimi või oma sünnikuupäev. Mõnigi Twitteri töötaja konto on lahti murtud just põhjusel, et parooli ja salaküsimuste äraarvamine oli lihtne.
Mõni põhireegel: parool võiks olla pikem kui kaheksa tähemärki, see võiks sisaldada nii tähti, numbreid kui erimärke, nii suuri kui väikseid tähti, ning kasutada ei tohiks sõnastikes leiduvaid sõnu. Mõelda tasub ka paroole haldavale tarkvarale, mis genereerib ja krüpteerib täiesti juhuslikke salasõnu.
Lase tundlikud andmed krüpteerida
Kui kaldud sensitiivseid andmeid arvutis talletama, eriti sülearvutis, mida kõikjale kaasa kannad, oleks kasulik need krüpteerida. See muudab andmed vastava “võtme” olemasoluta mittevaadeldavaks. Mac OS X kasutaja omab selleks lihtsat võimalust: File Vault turvasätete menüüst. Windows 7 kasutaja peab seevastu kasutama välist rakendust, kui tal pole just Windows 7 Ultimate’i, millel on BitLockeri võimalus. Tasuline võimalus on näiteks McAfee Total Protection, vabavara puhul TrueCrypt, mis ei jää tasulistele sugugi alla.
Õpi hoolikust
Parim enda kaitsmise viis on tervislik kahtlus kõige internetis leiduva kohta. Kui veebisaidil mõjub miski valesti, ära sisesta krediitkaardi infot. Kui e-kirja saatjat ei tunne, ära ava kaasasolevaid faile. Ära postita oma telefoninumbrit või kodust aadressi avalikule alale. Jälgi brauseripoolseid hoiatusi, eriti turvalisusele viitavad ikoonid. Kui sa pole arvuti suhtes eriti kogenud, ära vali ka administraatoriõigustega kasutajakontot.
Hea turvarakendus on alati vajalik
Ettevaatliku käitumise kõrval tähtsaim on tugev turvatarkvara. Kasutama peaks vähemalt tulemüüri ja viirusetõrjet. Kõige odavam variant on vast Microsofti Security Essentials ja Windowsi sisse ehitatud Firewall, kuid vähemaga ära mingil juhul lepi.
Hoia krediitkaardil silm peal
Enne, kui netis krediitkaardi andmed sisestad, tee kindlaks, et vastav sait on turvaline. Sellele viitavad näiteks https:// saidi aadressis ja lukumärk brauseris. Äravisatavad krediitkaardid käituvad kingikaartidena: kui kokkulepitud summa on kulutatud, tuleb see välja vahetada või ära visata. Kui keegi selle varastab, ei pääse ta siiski lugu su algupärasele kontole ja peab piirduma teatud osaga su varandusest.
Kasuta parimat saadaolevat juhtmevaba turvalisust
Oma Wi-Fi võrgu avatuks jätmine võib tunduda heanaaberlik, kuid annab pahalastele ligipääsu. Kui ostad uut ruuterit, vali selline, millel on nii DoS- kui SPI- võimalustega tulemüür (denial-of-service, stateful packet inspection). Lisaks lülita sisse Wi-Fi Protected Access (WPA2) ja 256-bitine krüpteering. Võib ka mestiidendi ära peita (SSID hiding). Nagu ikka, mida keerukam salasõna, seda suurem turvalisus.
Tee andmetest turvatud varukoopiad
Andmete varundamine tundub paljudele endiselt tülikas ja ebavajalik, kuigi neid tuleks teha regulaarselt. Selleks on tänapäeval tekkinud palju abivõimalusi nagu välised kõvakettad, välkmälukettad, võrgumälu, pilveteenused ja USB-pulgad. Nii Mac OS X kui Windows 7 pakuvad lisaks mugavaid vahendeid automaatseks varundamiseks.
Tundlike andmete krüpteerimine on tähtsam kui eales varem, sest nii tööl kui kodus leidub aina rohkem netiühendusega seadmeid. Kes tahab astuda veel sammukese edasi, valigu biomeetrilised (näpujälge lugevad) seadmed.
Kasuta paanikanuppu
Kill switch ehk paanikanupp tuleb kasuks varguse, kroonilise hajameelsuse või järgmise põlvkonna iPhone’i baari unustamisel.
Taibutelefonidel on mitmesuguseid tarkvaralisi lahendusi, mis võimaldavad andmekandja eemalt “puhtaks pühkida”, täpselt nagu kaotatud krediitkaardi puhul. Apple’i kasutajatele on MobileMe teenus, WebOS kasutajatele Palmi veebiportaalis samasugune variant, Androidi kasutajatele on tasuline rakendus SMobile Anti-Theft, jne. BlackBerry ärikasutaja võib toetuda oma “itipoistele”, kes samaga hakkama saavad.
Tee kõvaketas korralikult tühjaks
Kui otsustad andmekandja kasutusest eemaldada, ei piisa ühest või kahest kustutusest, et sisule siiski ligi pääseda. Macikasutaja peaks süsteemi OS X plaadilt üles buutima, Disk Utility käivitama ja 7-Pass Erase’i abi proovima. Windowsil pole midagi sarnast sisse ehitatud, aga samaga saab hakkama näiteks vabavara CCleaner.
Kasutatud materjal : http://www.switched.com/2010/04/29/10-ways-to-keep-your-data-safe/
